Kõmsi Rahvamaja
29.09.2019 kell 12:30
Osalustasu 5€
Kirjeldus:
Loengu käigus tuletame meelde, millised on meie koduaedades traditsiooniliselt kasvatatud põlised taimed, nende päritolu ja jõudmine meie aedadesse. Samuti räägime sellest, kuidas põliseid taimi paljundada ning kasvatada oma koduaias.
Toit ja selle kasvatamine on läbi aegade olnud elu olulisemaid oskusi. Kogu kultuuri seisab teadmistel, kuidas oma põllult paremat saaki saada. Põlised taluaia taimed on oluline osa meie kultuuripärandist. Siiamaani laseme küll vastlapäeval liugu pikkade linade saamiseks, kuid lina kasvatamise ja kasutamise oskus on väga vähestel. Tänapäeval on toidu kasvatamine taandunud suurtalude põllule ja seetõttu vaesestub ka meie kultuur. Pole enam meeles sõnu kuidas taimi nimetada ega teadmisi ning oskusi kuidas neid paljundada ja kasvatada.
Paljude inimpõlvede jooksul on meie ilmaoludega kohanenud ja siinses kliimas arenenud ja aretatud sordid taandunud uute kultuursortide ees. Nendega koos on kadumas rahvapärased taimenimed, taimede liigisisene mitmekesisus, vanad teadmised ja oskused, kuidas põliseid taimi kasvatada, paljundada ja säilitada. Põlised taluaia taimed on tugevad, haigustele ja kahjuritele vastupidavad, hea maitsega ning hästi lõhnavad.
Põliste taimede hulgast leiame köögiviljad, looduslikud toidutaimed, maitse- ja ravimtaimed, viljapuud ja marjapõõsad ning ilutaimed. Mõned põlised taimed: murtudsüda, kukekannus, käoking, kurekell, seebilill, pojeng, kellukas, ebajasmiin, pelargoon, rabarber, naeris, aeduba, murulauk, jaanirukis, humal, sõstrad, karusmarjad, õuna- ja pirnipuud. Põlised sordid on näiteks ’Sangaste rukis’, ’Peipsi sibul’, ’Vanaema hernes’, kartul ‘Väike verev’ ja õunapuu ‘Liivi kuldrenett’.
OÜ Vanaema Aed: tegutseb Võrumaal Karula rahvuspargis ning kogub ja jagab teavet vanade viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude, talulillede ja köögiviljade kohta. Koondab pärimust vanade taluaias kasvatatud taimeliikide, -sortide kohta. Kogub emataimi ja loob Lõuna-Eestisse kollektsioonaeda, kus neid liike-sorte säilitatakse ja paljundatakse. Vanaema Aia eestvedaja on Tiia Morfin. Põliste taimede kohta leiab nõu ja teavet Facebooki lehelt „Kes kasvas vanaema aias?“.
Olen õppinud Räpina Aianduskoolis aiandust ja maastikuehitust ja pean ennast aednikuks. Tegelenud olen aiandusega kogu oma teadliku elu. Lapsena ema kõrval peenarde vahel, hiljem juba oma aias. Lisaks olen lõpetanud loodusturismi eriala Maaülikoolis.
Minu suurteks lemmikuteks on maitse- ja ravimtaimed ning kõiksugu söödavad ja mürgised taimed nii koduaias kui ka looduses. Sellesisulisi õpperetki olen läbi viinud juba mitmeid aastaid ja seda üle Eesti. Karula rahvuspargis olen tegev ka loodusgiidina.
Päisepilt: Wikipedia